Kirjutamine kui kunst ja teadus

Sellega, et mu inglise keel endiselt lonkab ja sünonüümidest pole mul aimugi (hea kui ühtegi sõna tean), olen ma suutnud juba leppida. 30-40 lk teksti kirjutamine pole küll probleem, aga endalgi on igav neid ühesuguse sõnastusega lauseid kirjutada. Aga mis teha kui mu inglise keele sõnavara nii piiratud on.

Lisaks sellele, on mõnel inimesel (minul küll paraku mitte) oskus kirjutada imeilusat teaduslikku teksti. Panna kirja lihtsad asjad jube keeruliselt, nii et lugejal tekib tunne, et küll autor on ikka tark. Kui ma suudaksin reprodutseerida kõik oma juhendaja mõttekäigud meie arutelude ajal, saaksin ikka ülikõva töö. Kahjuks suudan ma nendest konstruktsioonidest vaevu 10% vast oma töösse surada. Hea seegi.

Näide meie viimasest vestlusest. Leidsin mina mingi koefitsendi väärtust lihtsalt silmaga vaadates, kuidas graafik muutub, kui kasutada erinevaid väärtusi. Valisin siis kõige ilusama välja ja panin meetoditesse ausalt kirja, et leidsin selle 'trial-and-error' meetodil, arvasin, et ütlesin isegi peenelt. Juhendajal oli aga veel peenem sõnastus varuks: 'by visual inspection'. Kõlab nagu päris :D

Koju

Et siis 20nda septembri hommikul jõuan lõpuks kodumaa pinnale. See, kas torte-lilli ka vaja on, selgub eelneval päeval :)

Füüselid

Eelmisel kevadel hakati järsku panema toitudele kaunistuseks sellised väikseid kollaseid hästi nämmusid marju. Uurisin siis poest, millega tegu: füüselid ja hinda vaadates sain aru, miks neid ainult kaunistuseks pannakse. Siin aga ei tundugi nad nii kallid, aga ma pole veel aru saanud, kas nad on tõesti odavamad, on teised asjad lihtsalt ka kallid või on rahaühik lihtsalt 15* väiksem. Igal juhul on tegu ühtede nn minule loodud asjadega. Teine selline on nt Lexuse jeep. Aga ärge hakake nüüd ennatlikke järeldusi tegema mu maitse kalliduse kohta :D

Asjad

Asjad ei meeldi mulle hetkel, kohe mitte üldse. Seoses peatselt läheneva kolimisega olen niigi suutnud asjade hulga miinimumini viia, aga nad ikka häirivad mind. Viskasin minema oma roosa vaiba, oli teine nii koledaks juba läinud ja ei viitsinud teda 2 nädala jaoks pesta ka. Aga ei hakanud parem. Asjade hulk tuleks viia kriitiliseni. 2 nädalat ja kolin, veel ei teagi kuhu. Septembris olen siin kodutu, eks ma siis põgenen Pariisi :D

Ja vihma muudkui sajab ja sajab...

Blondiin programmeerija vol3

... et siis kui programmi lõpuks valmis ja tööle saab, aga töö võtab aega oodatust kauem, siis saab vahepealset aega edukalt küünte lakkimisega sisustada :D

Feeling on SUPER

Juhendaja on mul ikka super, nii inimesena kui juhendajana. 2 tundi tema juures tõid naeratuse tagasi mu näole. Tööd pean küll natuke ümber tegema ja 2 asja juurde programmeerima, aga motivatsioon on täiesti tagasi. Ainult, et peas on selline tunne, nagu oleks vähemalt 12 tundi pingsalt mõtelnud mitte 2.

Eestis juhendajaga asju arutades tundusin ma alati endale hästi rumalana ja uuduna. Siin ma alguses põdesin ikka ka, aga miskipärast seda tunnet ei ole väga tekkinudki. Kas olen ise sedavõrd targemaks saanud, et ei küsi äärmiselt rumalaid küsimusi või on siinne juhendaja minuga lihtsalt kannatlikum.

BTW: Kooli juurest on 2 madalat posti välja kaevatud, mille otsa ma paar korda olen crashinud. Aga ette hoiatamata olid nad pannud mingi posti ühte teise kohta, mille otsa ma otseloomulikult sõitma pidin, õnneks suuremate vigastusteta. Minusugustelt ratta seljas unistajatelt ja mõtisklejatelt tuleks rattajuhtimise õigus ära võtta. No ma lihtsalt ei suuda asju tähele panna, kui mõtisklema jään.

My family

Seda, et inglise huumor mulle meeldib, peaks vist kõik juba teadma. Suht hea näide on sellest inglise seriaal 'My family', kunagi jooksis ka Eesti pealt reede õhtuti. Igal juhul eilne osa oli jälle super. Mees ostis uue fotoka ja käis ja klõpsis ainult. Naine siis pahandab:
-Don't waste all the film
-It's digital, I am not wasting the film
-So, don't waste all the digits :D

Pimedus

Mulle ei meeldi, kui ma järsku avastan oma katuseakna tagant pimeduse. Ma tahaks ennast pimeduse tulekuks ette valmistada, mitte nii, et tõstad pilgu ja õue asemel on ainult must värv. Pimedus paha, mitte pimedus hea.

Oh õudust

Ei saanud lugemata jätta:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=13554361
Naljatilgad ikka küll.

Kuidas sellest aru saada?

tähtajaline otsekorraldus 1 aastaks kuuhinnaga - 118...

Variandid:
A. Saad terve aasta tellimuse ühe kuu hinnaga, kokku siis aastane tellimus 118 krooni.
B. Saad soodustust iga kuisest x summast ja pead maksma ainult 118 krooni kuus, ehk siis kokku 12*118 krooni.
C. Sellest pole võimalik aru saada :D

No ma pidin lauset ikka rohkem, kui 3* lugema, et asjale õigesti pihta saada :D

Brüsseli lillevaip

See nädalavahetus pakub Brüssel oma peaväljakul imetlemiseks omapärast lillevaipa. Teevad nad seda iga kahe aasta tagant ja traditsioon on isegi UNESCO pärandisse kantud. Asi peaks endast kujutama kaleidoskoopi, hea turvaline nimi, see võib ju suht ükskõik missugune välja näha.

Aga mitte sellest ei tahtnud tegelikult kirjutada. Hoopis naljakam oli käia Sri Lanka noormehega tema naisele kingiks paari riide-eset valimas. Enamus asju olid tema jaoks muidugi liiga läbipaistvad või liiga ümber või seelikud liiga minid. Naine võivat kodus ainult selliseid riideid kanda :D Meie plikadega muidugi üritasime veenda, et ta naisele meeldiksid need asjad. Lihtsalt naljakas kultuuri-erinevus. Ühelt poolt tahavad nad sarnaneda Euroopaga ja käia meie moodi riides, samas on nad selleks siiski liiga konservatiivid. Aga las nad olla, sellised nagu on, milleks püüdagi tingimata Euroopasse.

Viimane kümnendik

Terve aasta olen unistanud mõnest vabast hetkest: olles kooli sulgemiseni koolis, arutades lõputult üle skype erinevaid projekte, ärgates hommikul pimedas ja esimese asjana pannes arvutit käima. Nüüd aga tean, et elu on tegelikult palju lihtsam olles liiga hõivatud ja kiirustada, kui olla ala-hõivatud. Jah, teoreetiliselt peaks ma ju kirjutama oma lõputööd, aga mida teha, kui üks juhendaja on puhkusel ja teine väidab, et "tegeleb" asjaga juba teist nädalat ja just nüüd oleks hädasti vaja juhendamist. Rusuvaks muutuvad päevad, kui ärkad hommikul ega pea mitte kuhugi minema ei täna, homme, ülehomme... Tegeleda ainult ühe ja sama asjaga 24/7 kaotab tegelikult igasuguse võime ja soovi asjaga tegeleda. Ja enam pole ka tahtmist nende asjadega tegeleda, millele enne mõtlesin lootes vabasid hetki. Inimene ei ole ikka ka loodud täiesti üksi olema. Täna käisin koolis ja nägin mõnda saatusekaaslast, hakkas isegi kergem. Suhtlemine aitab. Ja ehk juhendaja ka ikka saadab mulle mingi hetk kommentaarid. Ja homme hakkan õppima :)

Unenäod

Kui ma hommikul juba ärkan, aga siis uuesti magama jään, näen igats absurdiunenägusid ja sageli mitmeid. Tänase hommikuse tipp-uned olid siis, et Erki Nestor sai presidendiks ja lõikasin omale tuka ette. Mitte et mind hetkel kodune sisepoliitika väga huvitaks, aa ju siis alateadlikult elan kaasa. Et aga asi siiski ainult alateadvusesse ei jää, soovitaks teilegi lugeda tänast Postimeest, päris asjalik artikkel:
http://www.postimees.ee/090806/esileht/arvamus/212402_1.php
Ja midagi veelgi paremat:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/article.php?id=13500235

Unenägude seletaja ütles juuste lühemaks lõikamise kohta, et mured peaks nüüd vähenema ja õnne tulema, samas juuksur pidi tähendama õnnetust ja rahakahju. Saa siis nüüd aru, mis tulemas on, ma ise usun seda esimest varianti. Erki Nestori unes nägemise kohta seal aga infot polnud. Kusjuures, võib-olla võikski omale tuka lõigata, mitte paha mõte igal juhul.

PS: Juhendajalt kirja ootamine muutub vaikselt juba nagu lemmik-poisi telefonikõne ootamiseks. Istud arvuti juures, aga vastus ei tule ega tule ...

Tending towards loser status, get help soon

http://www.nerdtests.com/ft_loser.php?im

What does your birthday mean?

Kui juba lollustega tegelemiseks läks magistritöö tegemise asemel...

http://www.blogthings.com/whatdoesyourbirthdatemeanquiz/

Ungarisse?

Link Kärdilt:

http://abalatoninyar.fw.hu/

How weird are you?

http://www.blogthings.com/howweirdareyouquiz

Ootus

Mida lähemale lõpp jõuab, seda rohkem ootan koju jõudmist. Koju jõudes muidugi hakkan kindlasti siinset elu taga igatsema. Aga hetkel igal juhul planeerin mõnuga asju tagasi jõudmiseks. Tellisin omale ühe ajakirja koju sügisest. Samuti lappasin internetis natuke sisustuslehti, et teha uued kardinad, diivanipadjad ja lõpuks osta mõni vaip. Lisaks saatsin oma CV ühe tööpakkumise peale :) Sellel kõigel on aga ainult üks aga, siin tuleb kool enne ära lõpetada :S

Appii, päästke mind siit ära

Kolm päeva pingsat programmeerimist röövisid minust viimasegi energia, motivatsiooni, jõu ja tahtmise. Ei innusta lõpu lähedus, ei hirmuta loetud nädalad/päevad, ei rõõmusta programmide vägevus. Programmeerijaks ma tulevikus ei hakka ja nüüd saan aru, miks Risto alati peale tööd tund või kaks täiesti akontaktne on. Koerast on üle saadud, saaks veel sellest hiiglaslikust pikast sabast ka kuidagi üle. Töö venib nagu tatt ja kõik kirja pandud laused näivad väga konarlikena (enda arust oskasin juba ju päris hästi inglise keelt).

Aga ostsime omale Pariisi bussipiletid ära, et siis lohtuseks saan sept alguses 5 päeva Pariisis veeta. Olemata olnud mesinädalad või närvirahustusreis enne kaitsmist? Või nutureis, kui tööd valmis ei jõua (mis hetkelise tuju ja tempo juures pole ka võimatu).

Väsinud.

Blondiin programmeerija vol2

Uus päev, uus programm. Ainult, et seekord jäin täiesti jänni omadega, ega kolme tsükli programmeerimine naljaasi pole :D Ühesõnaga kuna ei suutnud viga leida, pöördusin oma kalli vennaraasu poole. Kuna aga loomulikult tahtsin lahendust kähku, siis ega ülesande seletamisele ei saa siis aega kulutada. Tulemuseks tuli Dilbert.

PS: Peale seda kui Meelik oli ilma lahenduseta siiski ära läinud, tegin ise programmi valmis 10 minutiga. Võib-olla ma siiski nii lootusetu ei ole ;)

Blondiin programmeerija

Blondiin programmeerija eristub mitte-blondiin programmeerijast selle poolest, et esimene teeb ja siis vaatab, mis välja tuli, teine aga mõtleb enne ja siis teeb mida vaja. Eneseiroonia. Pärast 6 tundi tegemist ja mitte mõtlemist otsustasin, et targem on õues väike tiir teha. Ja hoobilt tulid maailma parimad algoritmid pähe. Mis ei tähenda, et mul nende vigadeta rakendamiseks ei oleks veel 4 tundi läinud. Ainult 10 tundi ja ongi mul programm mis kustutab andmetest ridu ja siis paneb neid tagasi. Täitsa ise tegin ja täitsa uhke olen. Mõned read koodist tõenduseks:

#puudu is a vector with missing row numbers.
k=1
puudu=rep(0,N)
for (i in 1:max(m1$nr)){
if (m1$nr[k]!=i) puudu[i]=i
else k=k+1
}
#in case the last rows are missing
diff=N-max(m1$nr)
if (diff!=0){
for (i in 1:diff){ puudu[max(m1$nr)+i]=max(m1$nr)+i
}}
#making dataset with zeros for missing sources and gener interval
for (i in 1:length(puudu)){
if (puudu[i]!=0) m[i,4]=0
if (puudu[i]!=0) m[i,5]=0
}

Tegelikult pakub selline väike programmeerimine omamoodi rahuldust. Sundida arvutit tegema erinevate käskude abil asju, mida sina tahad ja mis sul endal võtaks liiga kaua aega. Ning lõpuks tunnistada inim-mõistuse ülemvõimu tehisintellekti ees :D (juhul kui asi töötab nagu vaja) . Kuigi vahepeal kui arvuti teeb seda mis sa talle ütled, et ta teeks, mitte seda, mida sa tahad, et ta teeks ja viga üles ei leia, siis ei ole eriti põnev.

August

Naljakas, et augusti saabumisega jõudis ka ilmas kätte august. Seisin oma katuseakna najal, vaatasin õue, nuusutasin tuule lõhna ja tõdesin: august, mis august. Eestis olles oleme alati sellel ajal Saaremaal, sinna jõuab alati august ka varem kohale ilma suhtes kui mandrile. Mandril on veel soe suvi, aga seal on juba augusti lõhn, augusti tuul. Päikse käes on küll siin ka veel soe ja küll tuleb veel hästi sooje ilmu (meenutades, et eelmise aasta september oli siin soojem kui terve suvi Eestimaa peal kokku), aga see pole enam see. Õhus on august. Ei taha, et tuleks jälle pime ja vihmane sügis ja plögane talv. Ehk ei tule :) Olgugi, et kalendriaasta algab jaanuaris, algab uus aastaring siiski septembris, olgugi et kooli-aasta enam ju ei alga mul, uus hooaeg algab ikka.

Naljakas on mõelda, et varsti olen juba tagasi Eestis. Kas jätkan samast kohast, kus pooleli jäin või alustan täiesti uut? Vahepeal Eestis olles vaatasin asjade virna, mille kapiotsa olin pannud ja mitte kaasa siia võtnud. Kui olen aasta aega ilma nendeta läbi saanud, äkki peaks nad hoopis ära viskama, ei tunnegi ju puudust neist. Riided, mida ma kunagi enam ei kanna, asjad, mis on ennast ammendanud. Samas, uus on unustatud vana :)

Või pigem vist elan oma elu internetis, vahet pole, kus oma läptopi seina pistan, kõik on ikka sama. Peaks vist ikka oma interneti-sõltuvusest hoopis kuidagi üle saama :D

100 aastat üksindust

Järgmise kuu aega veedan ilmselt uhkes üksinduses ja vähemalt teoreetiliselt oma suveprojekti kirjutamise tähe all. Plikad on kes kus laiali, maja on tühi, campus on tühi, juhendaja on puhkusel, allahindlused linnas on läbi... Aga vahelduseks on ka päris mõnus üksi olla, eriti kui end seal juures üksildasena ei tunne. Ja pealegi on mul siin ju koduloomad, kelle eest hoolt kanda (2 lepatriinut elab mul seina peal) ja teised, kellega öösiti verist võitlust pidada (sääsed). Aga andke mulle siiski andeks, kui msnis ja skypes kõik surmani ära tüütan suhtlemispuudusest :D