Touching, touching

Mõni asi liigutab, liigutab hingepõhjani. Enamasti on see muusika ja siis ma võin ühte ja sama laulu kuulata terve päev, millest küll ülejäänud inimesed eriti aru ei saa. Täna siis kajab üle mustamäe Dire Straits ja Brothers in arms, mitte et mul endal sõjaväe vms midagi pistmist oleks, aga see muusika....

Oma koht

Tagasi kodus. Hullumeelne september, pakkimine kokku ja lahti möödas. Nüüd tuleb jälle kohaneda kuidagi Eesti eluga, poleks arvanudki, et see tegelikult nii lihtne pole. Järsku on ära võetud Belgia rutiin ja asendatud rutiinitusega (vähemalt esialgu). Ma olen vist ainus inimene maailmas, kellele tegelikult rutiin meeldib, see annab mulle teatud kindlustunde. Hetkel aga pean püüdma seda uuesti tekitada ja selliselt, et ma sellega järgnevad aastad elada tahaks. Sinna juurde kuulub ka oma (töö)koha leidmine. Kuidas ära tunda tööd, mis sulle tõenäoliselt meeldib ka paari aasta pärast ja mis pakub võrdses mahus eneseteostust ning rahuldust tehtavast.

Mõne asja koha pealt on aeg lihtsalt aasta jagu seisnud, seinal on täpselt see sama septembri kuuga kalender, mis mu lahkudes, nüüd siis aasta vana. Teiselt poolt on tunne, nagu oleksin aasta otsa kapis istunud ja ei saa enam üldse aru, mis mu ümber toimub. Ummamuudu olen. Vana ja uus keskkond, vana ja uus mina, vanad ja uued riided, vanad ja uued kogemused, kõik kõik on vana ja uus septembrikuus :)

(Kohvri)kaalujälgijad

Viimase aja põhi hobi Diepenbeegis on asjade, inimeste, raamatute, kohvrite, kottide ja kõikvõimalike muude asjade kaalumine. Kuna kaal näitab natuke valesti, siis on vaja veel vaadeldud kaal korrutada läbi teatud koefitsendiga, lisaks arvestada veel suuremate asjade puhul toetuspinna mõju. Ei ole see asjade pakkimine midagi nii lihtne. Kirsiõlled jäävad maha, õuna janieverid ka. Üldse mitte midagi mitte kellelegi seekord ei too :( Jamps. Aga see eest tulen ise.

International night

Aafrika-Aasia ühisloominguna valminud lõuna ja meenutused nende esmaskordsest saabumisest Euroopasse, nalja sai nabani. Indoneeslase suur avastus, et belglased korjavad puuvilju ainult korra aastas ja siis säilitavad neid aasta läbi. Ta polnud eriti kunagi selle peale tulnud, et midagi peaks üle talve säilitama kuidagi, kõike saab tema mõistes aasta läbi kasvatada, kui isu tuleb :D

Paris, mon amour

Mõned märksõnad:

*Eurolines ei ole tore bussifirma.
*Prantslastel on suuruse ja kõrguse fetish, mille tulemusel saab ilusad jalalihased omale.
*Veinipudeliga Eiffeli torni ei lasta.
*Inglise keelt räägivad prantslased küll ja vabalt, aga ainult siis, kui ise alustad vestlust prantsuse keeles (ja piisavalt puterdad seal juures).
*Rongipileteid ei tohi enne jaamast väljumist ära visata, sest neid on ka väljumisel vaja. Vastasel korral tuleb neid prügikastist otsima minna.
*Parim viis õhtu veetmiseks on Sacre Ceur'i juures, eriti kui mingid tüübid seal Bob Marly loomingut kitarriga laulavad.
*Parima hinna ja kvaliteedi suhtega söögikoht on Hippopotamus.
*Kõik ei ole kuld, mis hiilgab.
*Versaille'i pargis taga nurgas asub muinasjutumaa.

Traktor

Mõista-mõista, mis teeb kõige suuremat müra:

a) Vannitoa ventilatsioon
b) Mu läptopi ventilaator
c) Madratsi pump

Õigesti vastanute vahel ei loosita välja midagi.