Oma koht

Tagasi kodus. Hullumeelne september, pakkimine kokku ja lahti möödas. Nüüd tuleb jälle kohaneda kuidagi Eesti eluga, poleks arvanudki, et see tegelikult nii lihtne pole. Järsku on ära võetud Belgia rutiin ja asendatud rutiinitusega (vähemalt esialgu). Ma olen vist ainus inimene maailmas, kellele tegelikult rutiin meeldib, see annab mulle teatud kindlustunde. Hetkel aga pean püüdma seda uuesti tekitada ja selliselt, et ma sellega järgnevad aastad elada tahaks. Sinna juurde kuulub ka oma (töö)koha leidmine. Kuidas ära tunda tööd, mis sulle tõenäoliselt meeldib ka paari aasta pärast ja mis pakub võrdses mahus eneseteostust ning rahuldust tehtavast.

Mõne asja koha pealt on aeg lihtsalt aasta jagu seisnud, seinal on täpselt see sama septembri kuuga kalender, mis mu lahkudes, nüüd siis aasta vana. Teiselt poolt on tunne, nagu oleksin aasta otsa kapis istunud ja ei saa enam üldse aru, mis mu ümber toimub. Ummamuudu olen. Vana ja uus keskkond, vana ja uus mina, vanad ja uued riided, vanad ja uued kogemused, kõik kõik on vana ja uus septembrikuus :)