Lennujaamas

Lennujaama check-in-is soovivad nad alati 'head reisi', mina soovin alati neile sama ja alles siis saan aru, et nemad ju ei lähe reisile. No kui kena päeva soovitakse, siis ju vastad 'teile ka'.

Kesköised kohvripakkimised hakkavad juba traditsiooniks muutuma. Mida aeg edasi, seda vähem ma muretsen selle üle, kas kõik asjad jõuab õigel ajal tehtud. Kui ei jõua, siis küll lennukis jõuab magada. Ainult korra olen nii söögi maha maganud, nüüs nad õnneks ei anna enam süüa. Lennujaamas teekond energiajoogini on juba selge.

Ainult suurlinnades orienteerumine mulle ei meeldi. Stockholmi saabudes hommikul central stationis koos teistega metroosse kiirustades on alati tunne, et igal hommikul ei tahaks näha järsku ja korraga nii paljusid inimesi ja nendega koos joosta. Üleminek on liiga suur, mina liiga uimane. Eks näis siis kuidas seekordse metroo süsteemiga kohanen.

London, here I come.

Varsti aeg juba järgmist tripi organiseerima asuda. Kohvrit vist pole vahepeal lahti mõtet võttagi.

Yet another hectic day

Kui skypes on mitu inimest chätis, siis sinu enda tekst ilmub hallina ja teiste tekst sinisena. Kuna enamus tööchätte on mul meesterahvastega, siis mingi hetk mulle tundus, et meeste tekst kirjutatakse sinisega ja naiste oma halliga. No tundus nii, et nii ongi.

Oma nädalavahetuse reisi kohvri sain lahti pakitud täna. Ainus aeg uue reisi kohvrit pakkida on homme. Nädalavahetuse puhkust poleks nagu olnudki. Ei, mulle meeldib kasulik ja vajalik olla, aga lisaks on ju vaja vaadata ka, kuidas puud lehte lähevad ja pesu pesta. Sushi tegemist enam lähiajal ilmselt pole mõtet üritada.

Sushi master

Õigemini peaks selle tiitli mult ilmselt peale eilset ära võtma: ingveri unustasin ostmata, kastme ostsin vale ja riis oli liiga kuum. Lisaks kaotasin sushi lauamängus, ma ei suutnud ühtegi sushit valmis teha, kus oleks rohkem kui 3 koostisainet. Nojah, ehk teinekord õnnestub paremini.

Hectic day

Nii stressirohket päeva mul tööl polegi veel olnud. Huhh-puhh. Võhmale võttis. Kui peale 11 tundi tööl, trenni poole kimasin, oli ilmselt terve mustamäe ja õismäe otsustanud sama teed minna. Kui poolel teel kadakast rocca al mare poole ummikust hakkasid nappides riietes beibsud autodest mööda jooksid, siis esimesel hetkel mõtlesin, et kolmapäevane stamina jooks on jälle alanud. No beibse ei olnud ju üks või kaks, vaid ikka rohkem. Lõpuks lahendasin mõistatuse: Enrique!! Ja mina oleks aasta suursündmuse peaaegu maha maganud.

Aga trenni jõudes oleksin poole peal pinge langusest ja kiirustamisest kokku kukkunud. Maailm käis ringi ja pilt oli udune. Ärge te nii tehke.

2 viktoriiniküsimust, vastused peale pühi:

1. Kuidas aru saada, et kevad on Skype kontorisse jõudnud (õiged on 2 varianti)?
2. Kuidas aru saada, et tegu on Skype Tallinna kontori inimeste peoga (üks õige variant)?

Kui keegi vastuseid teab, ärge teistele ette öelge siis. Las kõik ise nuputavad.

Olen lemmikbeibsu, olen kass!

Kes küll õpetaks, mida tuleb praeguse ilmaga selga panna. Päris suvekaid oleks nati imelik kanda, kevade omad on liiast, samas tööl on jube külm, et pane või talvekad selga.

Kes küll õpetaks, millal tuleb magama minna. Õhtul on kahju magama minna, hommikul on aga uni. Asju aga on ju vaja teha.

Kes küll õpetaks, kuidas tugevaks saada. Joosta väga ei meeldi, aga ilma ju ka ei saa.

Aga tegelikult mulle hullu meeldib, kui keegi saadab päris kaardi postiga sünnipäevaks või niisama kuskilt puhkusereisilt. Ise ma seda paraku pea kunagi ei tee. Analoogselt, et mulle meeldib, kui mu poole nime pidi pöördutakse, aga ise seda ei tee. Pean end parandama.

I've reached the age where competence is a turn on!

Selle aasta sünnipäev oli teistsugune. Esiteks ei teinud ma mingit pidu, teiseks sain õnnesoove neilt, kellelt seda ei oodanud ja mõnelt oodatult mitte (ju oleme kaugeks jäänud), kolmandaks sain 2 täiesti ootamatut üllatust. No kuidas reageerida, kui su üle-eelmise töökoha valvur helistab sulle ja mängib sulle telefoni sünnipäevalaulu akordionil? Või tööl ootab laua peal 6 tahvlit tumedat shokolaadi, kusjuures oled esimesena kontoris? Nii mulle meeldib.

Lisaks kiidan Viru keskuse Rademari müüjat, kes mulle täna uued jooksutossud müüs. Super teenindus, võttis mu muret tõsiselt, palju asjalikke soovitusi jne. Õhtul proovides, sobisid tõesti hästi mulle. Aitäh.

Innovatsioon

Disko ja tuumasõda oli super hea film. Tundub, et nõukogude inimene oli mitu korda innovaatilisem kui praeguse aja oma: 'peedist pesumasinale trumli tegemine' ja 'termomeetrist Soome televisiooni vaatamiseks antenni tegemine' polnud mingi kunst. Nüüd on ainult Skype ja keegi muust ei räägi.

Munapühad otsustasin maha magada. Peale eelmisel esmaspäeval pikaks läinud õhtut oli terve nädala tunne, et ei jõuagi enam kunagi ennast välja magada.

Hommikul tööle jõudes on 2 kõige olulisemat asja, milleta päev ei saa alata: leida õige Skype mood message ja vaadata oma lhv fondide seisu. Mis saab aga siis, kui alles lõuna ajal avastad endalt eelmise päeva moodi ja mis kõige hullem, ka riided oled suutnud hommikul täpselt samad haarata, kui eelmine päev. Kas siis on üldse tegu järgmise päevaga või alles eelmisega? Vähemalt sünnipäeva mood message on juba ammu välja valitud. Seda tähtsat asja ei saa ju viimasele hetkele jätta.

Selle nädala mantra: Life is combination of magic and pasta.