Tugev nagu Kirsipuu

Fotod enne ja pärast Kõrvemaa rattamaratoni. Kas teie olete Kirsipuuga samal võistlusel osalenud, mis siis, et ma tunniga talle kaotasin.

Mulle meeldib

Mulle meeldib, kui mulle kirjutatud e-mail algab tervitusega: Tere Teele!. Kuigi ma ise ei tervita peaaegu kunagi niimoodi. Mulle meeldib, kui juuksuris juuksur mind mäletab, kuigi ma käin seal suhteliselt harva ja mul endal on tema ära tundmisega raskusi (eri värvid juuksed eranditult, triibud, tukad, juuksepikendused jms). Mulle meeldib, kui ta mäletab ka, kuidas mu juuksed eelmine kord olid ja ütleb, et pehmed juuksed.

Ära ole topis

... sport teeb ilusaks. Ja tõesti ainult ilusaks ta mind vist teebki (kuigi kaalunumbrinäidu vahetumist pole ma endiselt märganud), sest tugevust pole mus ollagi. Arvasin, et viimastel nädalatel olen ikka tublisti trenni teinud: ujumist, jooksmist, toaratast, spinningut, offroad ratast, aga eile jooksis Kristel must ikka alatult mööda ja veel nii kiiresti. Ei ole ju võimalik, et mina ei saagi tugevaks.

Laupäeval on rattamaraton ja kui mul õnnestub elusana metsast väljuda, siis järgmine pühapäev viimane XDream. Kaptenile ei saa ju pettumust valmistada.

Aga tegelikult: it doesn't matter wether you win or loose, it's how you look playing the game. Ja dress ja toss on mul endiselt ilus, aukude kohapealt täiendatud lillede ja konnadega.

Roheliste zetoonide skandaal

Kahtlustan, et ebalased on teinud sellise masina, mis sorteerib ümbrikutest rohelised zetoonid välja, et nende enda zetoonid võidaksid. Eile õnnestus teha ka masinast foto, mida on näha üleval pool.

Spinning

Ei see ei ole kalastamine, siin ei ole kala, see on sisejalgratta trenn, mida ma aeg-ajalt harrastan. Nüüdseks olen kokku käinud neljas erinevas spordiklubis, kunagi ammu fittestis, eelmine hooaeg arcticus ja nüüd kahe tasuta pääsmega arigatos ja myfitnessis. Squashi kõrval on see ainus trenn, kus ma 10 minutiga täiesti laip olen.

Lemmiktreener on arcticus, aga muidu selle klubi fenomenist aru ei saa. Mõtetult kallis ja ülikitsad kapid. Kõige mõnusam muusika oli täna myfitnessis, täis powerit ja energiat ja trenni-indu. Kõige paremad rattad on arigatos ja kõige rahulikum riietusruum. Kõige sõbralikumad adminnid on fittestis.

Lisaks võite proovida sushi-ingverit süldiga, jube hea. Sushiga on muidugi ka hea.

Offroad

Väänasse läksime seekord trenni mõttes ratastega, sattusime aga hoopis muda-auku, erateede laburünti, kurjade koerte kätte. Risto avastas endas erakordse vene keele rääkimise oskuse ja mina olin lõpuks väsinud. Õunad aga teevad sohki ja ei saa valmis ja ei tule puude otsast alla. Ootama peab veel.

Kokandus-saavutustest saan seekord kelkida 8 purgi ploomimoosiga, mis pidi küll ploomimahl olema, aga sai liiga paks ehk moos.

Häbi häbi

Iga kord kui ema mul külas käib, on mingi jama. Ükskord majatädid noomisid meid, et meie külalised jooksevad trepi peal. Täna hommikul kell 9 karjus tädi mu ema peale üle terve mustamäe kolmanda korruse aknast: "ega teie selle muru eest ei maksa, et murule pargite". Nojah, auto ju murul tegelikult polnud.

Pasta lainel

Pastast on saanud üks mu lemmikumaid toite. Kolmapäeva pasta sai tehtud risotto mõjutustega, kuna ingveri praadimise lõhn on lihtsalt imehea.

Krevetipasta (ilma krevettideta, aga nimi kõlas hästi)

Prae võis hakitud sibul, küüslauk ja riivitud ingver, lisa hakitud lumekrabi ja tõsta tulelt. Keeda pasta hambakõvaks, kurna, sega hulka lumekrabi-sibula segu, 1 karp vähisabasid, 1 pakk rõõska koort ja riivitud parmesani juustu ohtralt. Nämm.

Teised mu lemmik-pastad on singi-päiksekuivatatud tomati-koore-parmesani, feta-oliivi-singi-päiksekuivatatud tomati ja lihtsalt pesto-parmesani. Kuna Itaaliast sai toodud mingi spets tomatikaste, siis peaks seda ka proovima, aga koorega meeldib rohkem.

Kui ise teha ei viitsi, siis peale kino Vapiano pasta maitseb ka hästi. Eriti hästi kassa juures olevad mõmmi-kommid. Ja töölõunaks kõlbavad Stocki pastad ka, kui nad -20% juhtuvad olema.

Tucid

LHV seminaril lubati tasuta õhtusööki, no ja muidugi ka tasuta seminari. Mõeldud-tehtud-kohale mindud. Ainus nõrk koht plaanis oli see, et õhtusööki pakutakse peale seminari ja ma pean tõenäoliselt varem ära minema, et fransussi jõuda. Nii juhtuski, et vesise suuga pidin mööduma täidetud muna vaagnatest ja veini klaasidest ja kookidest ja liharullidest ja .... Kole kole. Seda enam, et olen terve nädala unistanud täidetud munadest.

Kaubamajast näljasurma päästmiseks pirukat hankides, leidsin muu hulgas ka musta pipraga Tuc-Tuci küpsised. Kui ma ei oleks neid kunagi ammu söönud, siis ma arvaks, et neid ei ole olemaski. Sai neid otsitud nii prantsusmaalt kui itaaliast, nii monacost kui shveitsist, rääkimata tallinna kõikvõimalikest toidupoodidest. Ja seal nad järsku olid, aga ei maitsenud kaugeltki nii hästi kui ma mäletasin. Nagu mu lemmik-kingad, millest üks kadunud oli, kui leidsin üles, siis selgus, et on mingid ärakantud kingad, mida enam kanda ei sünni.

Kodus tegin hoopis maitsetamata jogurtit kakao ja suhkruga, belgia elu mälestuseks ja shveitsi shokolaadi-jogurti meenutuseks.

Arigatos

Hansapanga kolmapäevakute ühe nännina sain omale Arigato tasuta pääsme. Mõeldud-tehtud-trenni mindud. Vaatama pankroti välja kuulutamisele, oli super-mõnus trenn. Ilusad ruumid ja kuum saun. Trenn just piisavalt tempokas ja koormust andev. Esmaspäeva õhtu kohta on tunne igal juhul super.

Best risotto ever

Kui muidu olen ma loomingulises osas suht null, siis söögitegemisel saan tavaliselt retseptist vaid idee ja ülejäänud improviseerin ise. Väga halbu asju nii välja pole tulnudki. Seekordse risotto otsustasin aga teha täpselt retsepti järgi, isegi spets riisi ostsin. Ainult seened asendasin kana ja porgandiga ja puljongit ei viitsinud ise keetma hakata ja parmesani juustu asendasin eesti maise võlts-parmesaniga ja lisasin natuke küüslauku-ingverit.

Tulemus on proovimist väärt, edu võti on õige riis: Prae võis hakitud sibul, küüslauk, ingver ja porgandi tükid. Lisa riis ja sega kuni kõik riisiterad on kergelt võised ja kuumad. Lisa tassitäis valget veini ja hauta kuni vein on haihtunud. Lisa puljongit ja hauta kuni riis on veel veidi hambakõva ja puljong haihtunud (puljongit ei tohi liiga palju panna). Seejärel segada juurde natuke võid, praetud kanafilee tükid ja riivitud parmesani. Lasta kaane all seista veel paar minutit. Ülinämm.

Vannitoaremont

Ega me tegelikult ei tahtnud ju tervet vannituba ära lammutada, vaid ainult teada saada, kust laseb läbi dushikabiin. Dushikabiin tuli lahti osaliselt koos seinaga ja põhja all olevad torud läbi ka ei lasknud. Iroonia. Kust siis vesi tuleb? Panime siis kabiini uuesti paika ja loodame, et vett enam ei tule :)

REM

Täna nägin õhtul muhedat meest ja libedat meest. Muhedad ja mind naerma ajavad meeldivad mulle ülekõige, libedad siiski mitte nii väga. Esimesele kaotasin ma oma usu, teise amelemist pidin kõrvalt vaatama. Sellest ma sain aru, miks see vana mees noore tüdrukuga oli, aga mida tüdruk sellest sai, jäi mulle arusaamatuks.

Kontsert ise oli super. Mida aeg edasi, seda vähem on elamusi, mis mind tõesti liigutaksid ja kaasa paneksid elama. REM suutis seda. Vahel lausa kardan etendusi ja kontserte, et äkki on jälle nö maha visatud raha. Vahepeal annavad palju võimsama naudingu palju pisemad asjad ja liigutavad üldse ilma rahata sündmused. Tänane kontsert oli aga end väärt.

Kolmapäevak

Eks see Hansapanga kolmapäevak natuke kommertsvärk ole, aga peale fransussi algamist olen seal endagi dressi ja tossu näitamas pidanud käima (teisip ja neljap ju nüüd kinni). Ja olgugi, et mulle väga sellised kommertsasjad ei meeldi, oleks ikkagi mõnus kui orienteerumas jagataks ka finishis tasuta jooki, spordiklubi pääsmeid ja plaastreid. Samas jookseb orienteerumas minust mitu korda vähem inimesi mööda, kui lihtsalt joostes.

Nüüd aga koogile!

Taevalik martsipani-õunakook (retsept pärineb pereköögist ja siit: http://thredahlia.blogspot.com/)

100 g martsipanimassi
3 muna
150 g suhkrut
180 g jahu
1 tl küpstuspulbrit
2 tl vanillisuhkrut
1 dl piima
50 g võid
300 g haput õuna (kooritult-tükeldatult)

Koori õunad, eemalda südamed ja seemnekojad ning lõika õhukesteks viiludeks või pisemateks tükkideks. Sulata või ja jahuta. Riivi martsipan kaussi, lisa suhkur ja munad ning vahusta (jube kaua kulub aega vahustamiseks). Sega jahu küpsetuspulbri ja vanillisuhkruga, sega ettevaatlikult munamassi hulka. Lisa piim ja sulavõi. Sega ühtlaseks.Lao pooled õunatükid 24 cm diameetriga lahtikäiva koogivormi põhja. Vala peale pool tainast, seejärel jälle õunad ning siis jälle tainas. Küpseta 180-kraadises ahjus 35-40 minutit kuni kook on pealt kaunilt kuldne. (Mul küll tuli kaunilt pruun :().

Fransussis

Vana hea fransuss on tagasi, kus saab nalja ja tund möödub lennates. Ega mul eelmise õpetaja vastu ka midagi ei olnud, aga uus on lihtsalt väga mõnusa huumoriga ja peale tööd ei ole see nii väsitav. Loodetavasti ei kannata õppimistulemused.

Lisaks on meil grupis tüdruk, kellel on ka Desiguali riided ja veel uuest WOW kollektsioonist. Ma tundsin kohe, et meil on midagi ühist.

Argirutiin

Teist nädalat praktiseerime juba eelmisel aastal väljakujunenud argirutiini. Esmaspäev on peale tööd magamise päev ning minul ujumise ja Ristol võrkpallipäev. Teisipäev ja neljapäev on fransussipäevad, kolmapäev Ristol korvpallipäev. Õnneks neljapäevakud ja teisipäevakud lõppevad ära kohe, hansapanga kolmapäeva jooksule katsun veel paar korda minna. Millalgi peab veel trenni tegema ka. Huhh.

Aga proovige Aura uut jooki Active Spritzer, lihtalt jube hea. Tõsiselt.

Korvpallilahingud

Nüüd on küll selge, et Saku Suurhall on omadega täiesti out (kuigi pean sinna neljapäeval tagasi minema). Mis te arvate, mis juhtub, kui eelmüügist müüa korvpallile pileteid ainult paketina ja kohapeal töötab terve suurhalli kohta vaid üks kassa. Tõelised lahingud peeti enne mängu hoopis ära. Õnneks saime me ainult 5 min hilinemisega sisse, aga mänge vaatama isu enam küll pole.

Talking, talking, talking

Viimasel ajal tööl enam muud ei saagi, kui rääkida ja rääkida ja põhjendada ja põhjendada. Ei jäksa enam, tahaks veel tööd ka teha. Ilmselt on mu otsus siiski lõplik.