City glam

Nädalavahetused ilma otseste kohustusteta (koolita) on mõnusad: segu city glam'ist ja rahulikumast looduses liikumisest. Saatan kannab Pradat kuulub ilmselt selle esimese alla ja loodusfotode näitusel jäi ka see nädalavahetus käimata. Aktiivne puhkus, kuu aega mitte-töölkäimine ja õppelaenuintresside maksmine on aga tinginud selle, et kontol on enne palgapäeva 23 krooni. See on minusuguse planeerija jaoks midagi uut ja seda pole mu lühikese elu jooksul veel kordagi juhtunud, ka siis kui ülikooli ajal just liiga palju raha polnud. Latte joomine tuleb maha jätta ja cosmopolitani enam ei osta.

rahu, ainult rahu

Järjest enam olen hakanud hindama rahulikke inimesi. Kes suudavad suhteliselt igas olukorras säilitada kainet mõistust ja olla ratsionaalsed, mitte emotsionaalsed. Mitte et mulle emotsioonid ei meeldiks, neid on ka vaja, aga teatud situatsioonides (eriti tööl) mõjuvad sellised inimesed uskumatult tasakaalustavalt ja harmooniliselt. Võib-olla see ei olegi rahulikkus, vaid hoopis harmoonilisus...

Maybe it was the music...

...või üdini vihmane ilm või natuke ekstreemne Ida-Virumaa või väga hea seltskond või 10 sorti saunu, aga laupäev oli eriline, eriliselt kihvt. Et siis teinekordki võiks teha retke Jõhvi kontserdimaja+Toila termid. Kes veel käinud ei ole, see ei tea, millest ta on ilma jäänud.
Olympicu märkija ju võib ;)

Hea teeninduse päev

Sain täna erakordselt hea teeninduse osaliseks igal pool, kuhu oma nina pistsin. Uskumatu. Isegi hommikune troll oli suht tühi ja talutav. Lõuna ajal Stockmannis oli ainult 10 inimest (tavalise 30 asemel) soojaletis mu ees. Peale tööd aga mõtlesin hirmuga, et olin plaaninud hulgaliselt asjatoimetusi, mida mulle tavaliselt ei meeldi asjatada. Aga kõik läks erakordselt libedalt, isegi hoolimata sellest, et mul mõned asjad puudu olid, mida vajanud oleksin jne. Sain tehtud isegi rohkem asju kui plaaninud olin, sest need lihtsalt jäid mu teepeale ja kõik kuidagi sujus. Super.

Ja kojujõudes ootas mind Prahast tulnud CD plaat meenutustega Belgiast, imearmas, ülim-nostalgia.

Hea tujuga algavasse nädalavahetusse.

Who's your inner European?

Mina olen nagu Civ mängustki juba ammu tuttav prantslane :) Ja enam õigemini ei saakski minu kohta keegi öelda :D

Allikas: http://www.blogthings.com/whosyourinnereuropeanquiz/

Teeleke@work

Koju tulles sõitsin vale maja juurde ja põrkasin kokku puuga, mida mul pole.
Teine auto põrkas minu omaga kokku ilma enda kavatsusest teatamata.
Jalakäija jooksis kõnnitee poole, kuid ma sain ta kätte.
Ma arvasin, et mu aken on lahti, kuid tuvastasin, et ta on kinni, kui ma oma pea sealt läbi panin.
Püüdes tappa kärbest, sõitsin ma telefonipostile otsa.
Ma olin sõitnud 40 aastat, kui jäin rooli taga magama ja sattusin õnnetusse.
Vältimaks auto esispoileri vigasaamist sõitsin otsa jalakäijale.
Jalakäija tabas mind ja läks mu auto alla.
Lehm jalutas mu autole otsa. Pärast informeeriti mind, et see lehm oli poolea­ruline.
Nähtamatu auto tuli eikuskilt, sõitis mu autole otsa ja kadus.
Selle õnnetuse kaudne põhjus oli väike tüüp väikese auto ja suure suuga.
Ma vaatasin ühe silmaga pargitud autot, teisega lähenevaid veokeid ja kolmandaga ühe naise tagumikku.
Ma sõitsin umbes 70-80 miili tunnis, kui tagaistmel istuv tüdruksõber haaras mu munanditest ja ma kaotasin kontrolli.
Ma ei teadnud, et kiirusepiirang kehtib pärast südaööd.
Ma tean, et koer tundis auto suhtes omanditunnet, kuid ma poleks palunud tal seda juhtida, kui oleksin teadnud, et see on riskantne.
Ma ütlesin politseile, et ei saanud viga, kuid kui olin oma mütsi peast võtnud, tuvas­tasin, et mul on koljuluumurd.
Auto sõitis jalakäijale otsa, kuid too tõusis uuesti püsti, seega ma sõitsin talle uuesti otsa.

Allikas: Tsitaate kindlustusfirmale Barrick’s Insurance kirjutatud kahjuavaldustest.

Puhke-pühapäev

Katsetasime Kalev-spaad. Ainult üks kommentaar: wlcm to Estonia. Mitte et mul vennasrahvuste vastu midagi oleks, aga kui saunas mängib mõnus rahulik muusika, siis ma tõesti ei taha seal tunglemist ja kisamist. Aga kuna see on ilmselt minu probleem, siis lähen ise mujale. Vannituppa võiks kõlarid koduski ehitada.

Meeletu oli oma endises headuses, kuigi lõpp jäi segaseks. Etendusel oli nagu natuke teine mõte sees. Siiski lattega koos hea filmi nautimine, mmmmmmmmmmmmm. Filmimuusikale samuti 5 punkti. Ja mehed vaatavad pool-paljaste naiste juures teisi kehaosasid kui naised.

PS: Just siis, kui olin meie riietehunniku kontrolli alla saanud täiendavate riidepuude ostmise nöol, saabus laadung unustatud riideid ema juurest. Uus on unustatud vana ja suure üllatusega läksid mõned asjad isegi selga, mis vahepeal seda ei teinud. Kleidipikkuse tsensuur tahtis küll mõned asjad uuesti välja praakida :D

Tarkustera ilumessilt

"Ilus on naine, kes on õnnelik. Kui tunned end suurepärase ja kaunina, siis näevad ka teised sind nii. Ja tegelikult on enesekindlus palju atraktiivsem kui väline ilu."

Aga mis saab siis, kui oled suurepärane ja kaunis, aga siiski mitte õnnelik? Kas siis teised näevad sind koledana? Või on neil meeles ajad, kui olid õnnelik ja see peegeldub ka päevadesse, kui oled lihtsalt suurepärane ja kaunis, aga hetkel mitte õnnelik? Või oled teatud inimeste jaoks alati suurepärane ja kaunis, isegi sakris juustega ja bidzaamas? Või kui peidad oma ebakindlust välise enesekindluse ja atraktiivsuse taha? Või nähakse sind selles läbi? Või polegi vaja olla ei suurepärane, kaunis ega atraktiivne, vaid lihtsalt sina ise (enesekindlus peaks siiski alles jääma)?

Punane mantel teeb mind ilusaks, sest ma tunnen ennast selles suurepärase, kauni, enesekindla ja atraktiivsena. Aga miks on mul vaja ühte mantlit, et seda kõike tunda?

Selga pole ikka midagi panna

Kuidas ohjata meeletut kogust riideid:
Variant A. Ehitada hiiglaslik garderoobikapp.
Variant B. Osta vähem riideid.
Variant C. Panna ära, kinkida ära osa vanemaid riideid.
Variant D. Hoida pidevalt osa mustapesukorvis.

Mingi hetkeni töötab variant D päris hästi, aga peale järjekordset pesutuuri võid leida end lihtsalt hullumas :S

Värskendust shopingule

1. Võta riiulilt kondoomipakke ja poeta neid juhuslike inimeste ostukärudesse nii, et nad seda ise ei näe. (Jälgi reaktsiooni hiljem kassas)
2. Säti kõik müüdavad äratuskellad helisema paari minutiste vahedega.
3. Kalla apelsinimahla põrandale nii, et rada kulgeks WC ukseni.
4. Mine turvamehe juurde ja ütle talle hästi ametliku häälega, et kodumasinate osakonnas on "kood nr.3". Vaata mis juhtub.
5. Spordiosakonnas pane üles telk ja ütle inimestele, et kutsud neid sisse, kui nad toovad kodukaupade osakonnast padja kaasa.
6. Kui keegi küsib sinult, et kas saab teid aidata, hakka nutma ja hüüa: "Miks te, inimesed, ei või mind rahule jätta?!"
7. Vaata turvakaamerasse ja kasuta seda peeglina, kui nokid nina.
8. Samaaegselt, kui uurid jahiosakonnas relvi, küsi müüjalt, kus osakonnas masendusvastased ravimid on.
9. Peida ennast riiete osakonnas riiulite vahele ja kui inimesed uurivad riideid, sosista: "Osta mind, osta mind..."
10. Kui kõlaritest hakkab kostma reklaame ja kuulutusi, tardu paigale ja karjata: "Ei! Ei! Kuulen taas neid hääli!"
11. Mine proovikabiini ja hüüa kõva häälega : "No kuulge, WC-paber on jälle otsas!"

Absurdiunenäod

Kunagi juba kirjutasin, et kui hommikul üles ärkan ja siis uuesti magama jään, näen igast absurdi unes. Täna siis jalutasin oma paneelika katusel, kus oli ilus (kunst)muruga jalkaväljak, lisaks park ja palju muud toredat. Tahtsin just teid kõiki piknikule kutsuda, aga kahjuks tegelikkuses pole katusel kedagi peale tuvide. Või kas neidki enam on, sest rõdul paistavad hoopis toredad tihased tuvide asemel. Vahetuse üle muidugi ei kurda. Ja akna taga on üleni oranz vaher.

Haiguse jäävuse seadus

Haigus ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Kusjuures, mida madalamaks muutub palavik, seda suuremaks muutub nohu.

Läbi nagu Läti raha

Järjekordselt olen suutnud omale mingi viiruse hankida. Immuunsüsteemi kui sellist mul ikka üldse vist ei eksisteeri. Kuidas on võimalik kuu aja jooksul 2* haige olla, seda suudan küll ainult mina. Kui kellelgi on üle immuunsust, siis võib mulle saata. Seniks aga ingveri tee meega it is!

Äraütlemine

Poleks osanud arvatagi, et tööotsimise kõige stressirohkemaks faasiks saab hoopis ära ütlemine teistele pakkumistele. Mitte, et ma endast nii palju arvaks, et olen maailmas ainus analüütik, aga lihtsalt, kui sinu vastu on kena oldud, tahad ka ise kena olla ja mitte pettumust valmistada. Loodan, et tegin õige otsuse.

Külm & pime

Täna turgatas mulle esmakordselt pähe, et see soe sügis ei jää igaveseks. Juba varsti ilmselt algab külm-pikk-pime novembriilm ja talv. Prrr. Ma ei ole veel kuidagi valmis selleks, soe sügis on ära hellitanud. Aga vähemalt on mul nüüd punane mantel, mille kandmine mind ehk rõõmsamaks teeb, kui ümber-ringi hall on :D

Eile olin ilus...

... ja täna olen üle hulga aja puhanud. Belgia väsimus hakkab mööda saama, töö-otsimise väsimus samuti. On aeg asuda uutele-suurtele tegudele.