Absurdiunenäod

Kunagi juba kirjutasin, et kui hommikul üles ärkan ja siis uuesti magama jään, näen igast absurdi unes. Täna siis jalutasin oma paneelika katusel, kus oli ilus (kunst)muruga jalkaväljak, lisaks park ja palju muud toredat. Tahtsin just teid kõiki piknikule kutsuda, aga kahjuks tegelikkuses pole katusel kedagi peale tuvide. Või kas neidki enam on, sest rõdul paistavad hoopis toredad tihased tuvide asemel. Vahetuse üle muidugi ei kurda. Ja akna taga on üleni oranz vaher.