Tucid

LHV seminaril lubati tasuta õhtusööki, no ja muidugi ka tasuta seminari. Mõeldud-tehtud-kohale mindud. Ainus nõrk koht plaanis oli see, et õhtusööki pakutakse peale seminari ja ma pean tõenäoliselt varem ära minema, et fransussi jõuda. Nii juhtuski, et vesise suuga pidin mööduma täidetud muna vaagnatest ja veini klaasidest ja kookidest ja liharullidest ja .... Kole kole. Seda enam, et olen terve nädala unistanud täidetud munadest.

Kaubamajast näljasurma päästmiseks pirukat hankides, leidsin muu hulgas ka musta pipraga Tuc-Tuci küpsised. Kui ma ei oleks neid kunagi ammu söönud, siis ma arvaks, et neid ei ole olemaski. Sai neid otsitud nii prantsusmaalt kui itaaliast, nii monacost kui shveitsist, rääkimata tallinna kõikvõimalikest toidupoodidest. Ja seal nad järsku olid, aga ei maitsenud kaugeltki nii hästi kui ma mäletasin. Nagu mu lemmik-kingad, millest üks kadunud oli, kui leidsin üles, siis selgus, et on mingid ärakantud kingad, mida enam kanda ei sünni.

Kodus tegin hoopis maitsetamata jogurtit kakao ja suhkruga, belgia elu mälestuseks ja shveitsi shokolaadi-jogurti meenutuseks.