Tere Kool

Seekord rohkem Meeliku eestvedamisel sain end seegi semester prantsuse keelde registreeritud, kahjuks ei saanud küll sama õpetajat. Kui eelmise õpetajaga sai tunnis nalja ja kella ei vaadanud kordagi, siis see semester tuleb ilmselgelt õppima hakata. Õpetaja on noor kena prantslanna, aga õpetamises tundub karm :S Peale tööd tahaks ju natuke nalja ka saada, aga noh ehk siis saab vähemalt keele paremini selgeks.

Õhtul koju jõudes tabas mind järjekordne üllatus. Saatsin Ristole päeval ühe õunaretsepti, kuna õunu nii palju, et varsti peaks muidu ise välja kolima, kui neid kähku ära ei söö. Retsept seisnes selles, et õunakettad pidi kastma pannkoogitaigna sisse ja siis pannil kuldpruuniks praadima. Risto aga oli üritanud tükeldatud õunu taigna sisse segada ja siis praadida. Ega põhimõtteliselt ju suurt vahet ei olegi, ainult et tainas oli nii vedel, et õunatükid ei jäänud eriti sinna sisse. Siis olidki praetud õunatükid ja pannkoogid eraldi. Omamoodi armas, kuidas Risto vahel süüa üritab teha ja tal see veidi kentsakalt välja kukub. Samasse kategooriasse kuulub ka kapsa-hakkliha hautis, mida ta ükskord mu vanematele üritas teha ja kuhu ta nii palju vett pani, et välja tuli supp.