Kunstlik hingamine

Üritan oma blogile elu jälle sisse puhuda. Vahepeal tundus nagu poleks millestki kirjutada ja miski pole oluline, identideedikriis.

Sain oma XDreamil kaotatud kompassi eile tagasi, täiesti lambist, just kui olin lootuse kaotanud. Oli tõesti minu oma, kleepis nagu kotis oleks katki läinud energiageel. Kirjutasin järgenevateks kaotamisteks nime ja telefoninumbri peale, SI-pulgaga peaks sama tegema. Uudude värk, ei oska ma oma asju hoida. Risto ütles, et minuga on vahepeal ikka kummaline. Elu pidi koosnema väikestest täpikestest nagu töö ja pere jne, aga kui mul ühe täpiga probleeme on, siis pidid ka kõik ülejäänud täpid seisma jääma, mitte nii, et teised jalutavad vaikselt edasi ja küll see üks täpike järele jookseb. Noh, igal juhul nüüd saavad mu täpikesed jälle liikuma, sest kompassi-täpi probleem on lahendatud. Ei teagi, miks seda kaotust üldse nii südamesse võtsin. Ilmselt väsimusest ülevõimendatud emotsioonid.

Aa mõned pildid ka meie seekordsest teamist:
http://picasaweb.google.co.uk/kaspar.hanni/IfTeam?authkey=-ZuV5w19dmE.

Ei läinud meil seekord hästi, septembris viimasel etapil saame tõestada, milleks me tegelikult võimelised oleme. Õppisime aga tähtsa orienteerujate tõe: kui jõgi on ees ja sa ei tea paremat kohta selle ületamiseks, siis mine otse.

Oktoobri alguses aga kõik rogainile: www.rogain.ee.