Teeleke@Marburg

Seekordne East5 (ühe arvutiprogrammi järgi) tipp-kohtumine leidis aset Marburigs. Hoolimata Michaela hüüatusest, et uskumatu, et kahe aastaga pole midagi muutunud, on tegelikult muutunud ju palju: kes on vahetanud töökohta, kes elukoha riiki, kes suhet. Meie pole lihtsalt muutunud seal sees või kui oleme, siis kokku saades on ikka kõik sama lõbus kui kahe aasta eest.
Meie reede õhtuseks kokkusaamiseks ja pühapäeva pärastlõunaseks lahkumiseks läks sama kaua aega kui meil seal vahepeal koos olemiseks lõpuks aega jäi. Aga kõik jutud said räägitud, kõik muljed vahetatud. Mõnda lugu kuulsime küll Pipiga 3 korda, sest me olime esimesed kohalolijad.

Põhiteemaks kujunes miskipärast tingimusteta armastus. Nii mehe-naise suhtes kui suhetes vanematega, viimase puudumist kompenseerides esimese üleküllusega. Ma tean küll, et mingid tingimused on alati a la 'must love dogs', aga nipp on vist selles, et need tingimused peavad kokku langema, et konflikte ei tekiks.

Teiseks minu jaoks oluliseks teemaks oli creativity. Ma olen alati arvanud, et kuna ma eriti viisi ei pea, siis ma ei tohiks laulda, kuna ma asju nii joonistada ei oska, kuidas nad päriselt on, siis ma ei tohiks joonistada jne. Tegelikult mul pole selleks ka vajadust olnud. Esimest korda aga mõistsin, et see, et ma laulda ja joonistada ei oska, ei tähenda, et mul loomingulisus puuduks, see väljendub lihtsalt teistes asjades, nt söögitegemises või asjade organiseerimises.

Ma pole tükil ajal iseenda kohta nii palju targemaks saanud ja iseenda üle nii palju mõelnud.

Bäcker Mülleri juurest jäigi sai lõpuks ostmata, aga kõik ei saagi saia. Selle-eest sain kaks päeva veeta inimestega, kelle peale võin ma suht igas olukorras loota (elu on näidanud) ja kes võtavad mind sellisena nagu ma olen, aktsepteerivad erinevusi ja püüavad neid mõista.