Nõitud mets ja lendorava hüpped
Eilne orienteerumismets oli küll nagu nõiutud, kõik puud ja põõsad tahtsid mulle haiget teha (osad neist tegid ka ning seal juures uuristasid augu mu jooksupükstesse) ja ekslemist oli ka kordades rohkem isegi kui eelmisel etapil, kus ma ainult eksisin. Ime, et me üldse sealt välja jõudsime.
Aga te oleks pidanud nägema mu graatsilisi hüppeid üle kraavide, olin nagu lendorav tõepoolest. Mina kui tuntud kraavide (ja muuseumide) vihkaja sain neist kõigist üle kuiva jalaga. Ja lõpuprotokollis edestasin kaptenit 5 minutiga.
Tund aega puhkuseni :)
Aga te oleks pidanud nägema mu graatsilisi hüppeid üle kraavide, olin nagu lendorav tõepoolest. Mina kui tuntud kraavide (ja muuseumide) vihkaja sain neist kõigist üle kuiva jalaga. Ja lõpuprotokollis edestasin kaptenit 5 minutiga.
Tund aega puhkuseni :)
posted by Teeleke @ 2:25 PM
1 Comments:
At 4:59 PM,
Anonymous said…
Mul nädalavahetusel hüppas mäger üle tee. Kindel ei ole, aga kass see ei olnud ja kährik ka mitte ja hüppas nii imelikult. Ja kitsi on ka kõik metsad ja teeääred täis. Lendoravat ei ole hüppamas näinud. Ise plartsatasin kraavi nagu vana mauk (mõlema jalaga sopa sisse nii et sokid seest ka turbased).
A
Post a Comment
<< Home