RIP Kalev Katus

Veidi hilinenult, aga korda läheb see mulle siiani. Juba Mart Kulli surm puudutas kuidagi ootamatult teravalt. Kalev Katuse uudis aga tuli samuti ootamatult ehmatavalt. Ta oli üks parimaid õppejõude, kes mul olnud on ja muidugi olin ka mina üks tema lemmik-õpilastest. Ainus loeng, kus ma olen julgenud oma arvamust avaldada ilma otseselt küsimata. Lõpuks sain kursuse ilma eksamita viie :)