Roolin nagu jäksan

Pühapäeva õhtul tähistasime Kristeli autoostu kardirajal. Sellest ma aga ei räägi, kuidas Kristel ka autot juhtis peale seda nagu karti või noh... esimene pööre oli lihtsalt natuke äkilisem. Aga muidu oli vahva, mina küll tshillisin seal rajal niisama ja sõitsin omaette. Elulalalhoiuinstinkt segas ja välja lülitada seda ei saanud. Kiireima ringiaja sai vist lõpuks Tanel, ju tal siis oli parim rehvivalik ja hooldeteam. Aga naljakad autod olid ikka, keera kui järsult tahes, juhitavust ei kaota ja välja keeras ka alati.

Tegelikult mulle adrenaliin meeldib ja uute asjade katsetamisest ära ei ütle. Aga ma kuidagi pean neid asju omas tempos tegema. Ameerika mägedel Kopenhaagenis kiljusin küll hoopis vaimustusest mitte hirmust.