If... Team Xdreamil vol4

XDreami hooaeg on ka selleks suveks läbi saanud. Nüüd ei jää enam muud üle kui talvist oodata. Kui hooaja alguses oli mu põhihirm, et kas jaksan ikka teistega sammu pidada, siis viimasel osavõistlusel oli kogu rada super hea enesetunne ja lõpus jäi energiat veel ülegi. Kripeldama jäi küll natuke rattaga tehtud eksmimus, millega kaotasime 2 naisteteamide kohta. Ehk siis seekord 9ndad. Ja viimane osavõistlus oli tõesti Moostesse sõitu väärt: ilm super, päike soe, loodus lihtsalt imeilus oma värviliste lehtede ja Ahja jõe liivapaljandikega. Suppper! Eriti lahe oli muidugi viimaselt ülesandelt köiega pööningult söögisaali keskele laskumine, kus varem lõpetanud juba sõid. Kui siis Meelik mulle jõudu hüüdma hakkas, nakatus sellest pool söögisaali. Ei teadnudki, et meil nii palju fänne on. Ülejäänud fännid ja support teamid olid kogunenud meid finishisse vastu võtma fotoaparaatidega, tõelised staarid ikka olime. Kuna meie ühesuguseid helekollaseid särke juba tuntakse ka teiste võistkonda poolt, kellega me metsas ikka terhvame, kuna tempo umbes sama, siis on meil kogunenud juba nii mõnedki sõps-võistkonnad, kellega koos metsas nalja visata ja üksteist aidata. Nais-team on ikka hea olla, saab palju tähelepanu ja rohkem jõudu nõudvatel lisaülesannetel ikka aidatakse. Meie kõige suuremad fännid, kelle me Otepää öisel etapil metsast välja aitasime jätsid meile foorumisse isegi kommentaari: "Aitäh,et tegite meie esimese hooaja xdreamil nii meeldejäävaks". Juba ainuüksi selle kommentaari pärast peab järgmine aasta jälle osalema, seltkond seal ikka suppper.

Fotol minul juba traditsiooniliselt kiiver viltu peas. No ei saa ma seda kuidagi otseks. Teised juba narrivad.