Komplimendid

Lisaks üllatus-tulpidele juhatuse esimehelt ja üllatus-rohelisele-roosile-õhupallile SEB-lt, sain üllatus-komplimendi. Nimelt avaldati arvamust, et mu punane mantel pidi mulle super-hästi sobima ja muidu ka ilus olema. Njah, olen seda kandnud ju juba 2 talve ja nüüd siis äkki selline kompliment.

Sellised üllatus-komplimendid on lahedad. Viimati sain neid 2 tk ühel seminaril, kus küll pidigi üksteisele komplimente tegema, aga minule öeldud olid huvitavad. Vähemalt mulle tundus, et nad polnud mitte kohustuslikult otsitud (või lihtsalt tahtsin ma nii mõelda). Tookord käis esimene mu prillide ja silmade kohta ning teine mu rääkimisstiili kohta. Need läskid mulle eriliselt korda just seetõttu, et mõlemat asja olen oma elus nagu natukene häbenenud. Ei hakka mainima kui tihti on mu hääle üle naerdud (antud juhul küll kompliment häält ei puudutanud, aga kaudeselt siiski) ja ega prillide kandminegi mingi rõõm pole.

Ahjaa ja eile ütles esimene inimene midagi head ka mu uue juuksevärvi kohta. Ma küll saan ise ka aru, et seekord polnud see just kõige õnnestunum värv. Aga ma ei nukrutse, kui kevad täiel rinnal käes on, siis olen tagasi blondie, koos oma roosade päikseprillide ja seekord ka roosade saabastega, roosa käekott on juba kasutusel.