Rochefort

Käisime Han-sur-Lesse ja Rocheforti koobastes. Koopad ise olid nagu ikka ägedad, aga avastasin taas, et natuke metsikum turism on tihti ägedam kui väga turismikas turism, selles mõttes, et Han-sur-Lesse koopad olid küll võimsamad kui Rocheforti omad, aga kuna seal oli nii palju külastajaid kogu aeg, siis tundus nagu oleks konveieril. Üks grupp sisse, siis kohe järgmine jne. Pildistada ei tohtinud, samas olid kommerts-piltnikud. See kõik muidugi siiski ei varjutanud väga õnneks koobaste ilu ja kui ühes suures koopa-saalis istusime ja muusikat kuulasime (isegi minusugune kõrvapuravik sai aru võimsast akustikast) ja valgusmängu nautisime, siis andsin minagi korraldajatele andeks mõningase konveier-meetodi :)

Teine naljakas asi oli prantsuse keelega, kuna seal räägitakse ainult seda. Kuigi ma vähemalt enda arust ei räägi prantsuse keelt, hakkasin selles keskkonnas ootamatult kiiresti rääkima. Kõik küsimused sain kuidagi küsitud ja paar asja ostetud. Sõnad lihtsalt tulevad ise suhu, kui päev läbi seda keelt kuulata :) Õhtuks olin küll ramp-väsinud siiski võõra keele pingsalt kuulamisest ja lugemisest, et midagigi aru saada ja Ristole tõlkimisest nii palju kui võimalik. Kõik giidid, teenindajad ja kirjad olid ju prantsuse keelsed. Jõudes tagasi Hollandi poole peale, oleks nagu koju jõudnud. Flaami keelest ei saa küll suht sõnagi aru, aga seda keelt olen õppinud mõnes mõttes ignoreerima ja võtan seda suht kui lihtsalt mürana ja ei proovigi aru saada. Hoopis väsitavam on, kui osaliselt saad keelest aru ja osaliselt mitte, sest siis jääd tahes tahtmata kuulama kõike.