Kaev

Peale suurt rabelemist saime Kaevule piletid ja neljapäeva õhtul sai seda siis kaemas käidud. Peale etendust oli tunne, et kas see siis tõesti oligi Tätte siiani parim etendus. 'Meeletu' tundus parem. Kaevu temaatikat olin ma ise juba enne etendust suht palju mõtisklenud. Samas mida aeg edasi, seda rohkem taban end siiski etendusele mõtlemast, isegi olen üllatunud. Linnateatri lehel olev sissejuhatus on igal juhul tõeliselt hea:

Päevast päeva tegeleme me teiste muutmisega ja leiame teistes neid põhjuseid, miks meil hästi ei lähe. Aga äkki on põhjused meis endis ja kui sinna juurde kuuluvad veel väikesed ebaõnnestumised töös, kibestumised eraelus, endale ja teistele andestamata jätmised...võivad usk ja armastus väga kergesti kaduma minna ja jääb ainult lootus - äkki läheb kunagi paremaks või tuleb parem töö või kohtud kellegagi. Ühel hetkel aga seisad kuivanud suu ja hingega.

„Kaev“ on selline lugu, kus inimesed on jõudnud oma elus teatud punkti. Usku enam ei ole, armastust samuti mitte, ja ainus, mis on jäänud, on lootus. Aga lootus hakkab ka vaikselt kaduma. Mis siis jääb? Kuhu ja kuidas edasi minna? Millest kinni võtta? Igapäevaelus dikteerib päev oma rütmi ja öö oma ja kuhugi vahele jäävad hetked, mil me ei pääse sellest, et peame enda sisse vaatama. Kes me oleme? Kus me oleme? Inimlik loomus käitubki nii – selleks, et need sunnitud otsa vaatamise hetked oleksid väga põgusad, venitatakse võimalikult pikaks nii päev kui ka öö.

Mehe äratab sageli ellu naine. Samas võib selleks olla mõni oluline elus kohatud inimene. Üks inimene võib teisele olla ingel või päästerõngas, millest kinni haarates võib uuesti elu mõtte leida. Üks inimene võib teise jaoks avada mingid kanalid ja taas on väge edasi minna, sest leitud on armastus või uus usk iseendasse.


Teemat ju mõtisklemiseks on. Peab olema julgust, et kaevu juurest eemale minna :) Mul on hea meel, et mul oli julgust minna Belgiasse idee poolest õppima, aga ka iseennast avastama. Eelmine aasta samal ajal kinkisid kursakaaslased mulle särgi kirjaga: 'lühim tee iseendani on reis ümber maailma'. Reisi ümber maailma pole veel päris jõudnud teha ja lühimat teed iseendani pole ma ka veel avastanud, aga lootust on rohkem :) Taas on energiat ja palju teotahet, et edasi minna. Loodan, et viimastest eksamitest sain ikka ka läbi ja et ka lõputöö suudan õigel ajal ära teha. Nüüd juba tahaks Eestisse jääda, nüüd aitab maailmas rändamisest. Iga korraga läheb puhkuselt lahkumine raskemaks. Täpselt nüüd oleks olnud aeg ära lõpetada, aga natuke on veel, nii natuke...