Kodus

Suures eksami ja joulupaanikas pole aega saanud kirjutadagi. Kodus on vahva, lumi on maas, hobused on kadunud ja isegi syya saab normaalselt (ise tehes loomulikult, missiis, et esimese viie minutiga suutsin ara lohkuda 2 muna ja 1 taldriku, aga ikka on vahva). Nyyd tuleb veel uue aasta vastuvotmine seljatada ja siis juba tagasi pakapiku toodud kohvriga. Kui eelmine kord laksin, siis avastasin, et olin kohale tarinud 30 kg taiesti ebavajalikku kraami, seekord pyyan vahema ja vajalikumaga hakkama saada.

Munad laiutavad endiselt koogi porandal, sest just nyyd pidi meil vesi ara minema. Lisaks sellele avastasin, et juhtumisi tootab meil ka pesumasin, mis vett vajab. Ja nagu irooniat veel vahe oleks, teatab Anneli mulle skypes paevalause: Peamine erinevus asjade vahel, mis võib katki minna, ja asjade vahel, mis mitte kunagi ei saa katki minna, on see, et kui asi, mis mitte kunagi ei saa katki minna, läheb katki, selgub harilikult, et sellele on võimatu ligi pääseda või seda parandada.